Rongisõit ja tudengid

Täna sai siis rongiga käidud Tartu-Tln-Tartu. Ilm soosis sügisjooksust osavõtjaid kui ka niisama luusereid (jätan siinkohal nimetamata, et selleks olin teatud põhjustel seekord mina). See eest oli minu musi üle mõistuse kiire.
Sel aastal kiidan rongiliikluse korraldajaid. Ekstra jooksjate jaoks tellitud rong oli pooltühi, ei pakutud igaühele istekohta vaid lausa lamamisaset. Ruumi jätkus kõigile ja kõigele.

Siis kui teised tegid soojendust, mina helistasin enda tuttavaid läbi. Ja mis selgus- enamus olid ka võistlejate nimekirjas. Seega võtsin aega enda jaoks ja külastasin pealinna shoppamiskeskusi. Ainuke kes koos minuga luuserit mängis, oli Riina. Aga ka tema ei saanud minuga hängima tulla, sest ta oli lisaks kõigele veel maale metsade vahele sõitnud.

Kui juba Tln, siis ikka lõpuni. Tagasi tulime viimase rongiga. See oli puupüsti tudengeid täis ja sai seetõttu tervelt 2 h ja 20 min kuulata enda ees ja taga istuvaid "maailma targemaid" esmakursuslastest üliõpilasi. Nagu nende jutust, mis enamuselt meenutas toiteväärtuseta põhku, välja võis lugeda.

Aga kokkuvõttes läks päev korda. Lisaks ilusale ilmale oli hea meel kohata ka enda väga kalleid sõpru.