Aeg kordab end et saaksid aru- kõik see oli kord

Jaaniaeg 2008.

Alates reede õhtust siis mitu päeva levita, sõprade ja perekonnaga. Üks suur söömine ja vaikne aeg. Sai kokku saadud vanade koolikaaslastega, külas käisid parimad ning tehtud ka kasulikku.

Ah, jätan selle mula, tegelt räägiks ikka sellest, et kõik mis praegu võib tunduda oluline ning milleta ei kujutaks enda elu ette, on ühel päeval täitsa arusaamatult mõistmatu. Nimelt kõik see, mille pärast u 7 aasta eest pisaraid valasin ja enda elu eesmärki otsisin, toodi taas mu silmade ette. Ma ei tea, seekord isegi ei saanud aru, et mul oleks süda rinnas- ei mingit reageeringut, ei midagi. Jaanituled on ses mõttes head, et kui satud enda minevikuaega kodukanti, siis võib juhtuda, et minevik on ka kohal. Aga tõesti, seekord tundus, et see minevik on ehtsalt ikka minevik, mitte lähiminevik vaid kauge kauge kauge minevik. EI MIDAGI. Kõigest sellest polnud midagi. Nüüd tundsin, et ma pean ütlema :" Jumal tänatud, et keegi tegi minu jaoks vale otsuse omal ajal ja mulle väga haiget, sest see kõik oli hea otsus minu tuleviku kasuks!" Milleks minevikus elada, ausalt. Tulevik on ju tulevik.