Üksi vist ikka polegi nii hea?

Olen alati olnud üksik uitaja, aga praegu tundub see minu jaoks juba nii võõras. Aga ka see aeg mis hetkel tundub võib-olla suhteliselt pikk, on tulevikus minevikule vaadates vaid üks pisitilluke hetk.

Saangi tegeleda endaga, võtta aeg mõneks ajaks maha ning mõelda väärtustele, mida võib-olla varem ei osanud hinnata. Aga eks ma olengi olnud alati kass kes kõnnib omapead, viimastel kuudel aga nagu kodustatud diivanikiisu, kes vahel aknalauale hüpates vaatab väljas toimuvat liikumist.