Manipuleerimine, valelikkus ja salatsemine- kas ei tule mitte tuttav ette?

Viies päev üksinda. Mida tähendab sõna üksinda? Nüüd hakkan aru saama kui hea on ikka kui keegi on kogu aeg olemas. Sõbrannad küll aitavad õhtud öösse viia, aga see pole ikkagi see. Aga mis seal ikka, varsti on taas kõik ilus ja hea.

Täna sain aru, et terve ilm on võltse ja valelikke inimesi täis. Kui kedagi usaldada, siis ainult ennast. Kui tahad, et saladus oleks saladus, siis pead vaid ise seda endale hoidma. Ma ei saa aru, miks inimesed valetavad ja teevad lolli nägu nagu mitte midagi ei tea. Miks lubatakse asju lihtsalt seepärast, et nii on viisakas. Miks ei räägita teatud asjadest, sest see teeb haiget? Miks jäetakse midagi rääkimata, sest nii on parem? Kellele?
Sinu vaenlane võib olla sinu sõbra sõber. Aga sa lihtsalt ei pruugi seda teada. Avatasin, et meestel on seelikud seljas- nimetan seelikuteks inimesi kes ei suuda midagi endale hoida.

Tunnen puudust heast sõbrast. Täna aga tundub mulle, et sõber on inimene, kelle võltslikkus ja valelikkus on veel ilmsiks tulemata. Lihtsalt uskumatu mida viimane aasta on pakkunud. Aga ikkagi üritan loota, uskuda ja tahta, et tegelikult see kõik ikka nii pole. Inimene, kes on siiraste silmadega ja oskab kuulata ja lohutada, mida sellisest arvata.... Aga niipea kui keerab selja, on sama jutt ka teiste jaoks.
Milleks üldse kurta ja kellegile enda probleeme usaldada: enamusel on sellest ükskõik, suurem osa kuulab selle viisakusest ära ja 90% ülejäänutest tunnevad lihtsalt healt meelt teise sita elu üle ja räägivad seda ka teistele.

Aga ikkagi üritan loota, et kõik ikka pole sellised. Elu on pettumuste mäng, vahel ilus, samas ikkagi karm.